Laulud. Chapter 112

1 Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
2 Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
3 Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
4 Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
5 Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6 Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7 Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8 Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9 Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
10 Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.