Laulud. Chapter 146

1 Halleluuja! Kiida, mu hing, Issandat!
2 Ma tahan Issandat kiita oma eluaja! Ma tahan oma Jumalale mängida, niikaua kui mind on!
3 Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!
4 Kui tema vaim välja läheb, siis ta pöördub tagasi oma mulda; selsamal päeval kaovad tema kavatsused.
5 Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale,
6 kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti,
7 kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.
8 Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Issand armastab õigeid.
9 Issand kaitseb võõraid, ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed ta saadab nurja.
10 Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!